Akvaarium on elanud oma vaikelu.
Juba ilmselt 4 kuud on olnud ka akvaarium ilma CO2 lisamata. Ma olin seni seda meelt et CO2 lisamine on hädavajalik ja kui ei lisa siis käib akvaariumi käsi ikka päris täbarasti. Viimased 4 kuud on mu co2 usku tugevalt kõigutanud. Ainult üks taim on seni näidanud üles nördimust ning pisut kapriisitseb. Teised taimed aga sirguvad vaikselt edasi.
Võibolla üks peamine muutus on akvaariumi stabiilsuses. Ei mitte seda, et akvaarium oleks ebastabiilseks muutunud, vastupidi. See pisike bioloogiline keskond on muutunud palju stabiilsemaks, taimede kasv on küll tõesti aeglasem, kuid see on loomulikum. Ei ole ka sellised hüppeid akvaariumi näitude osas, kus kord on defitsiit ja kord hüppavad näidud üles. Kui CO2 välja läks, siis ma isegi ei vähendanud akvaariumi valguse reziimi. Mul on jätkuvalt 11 tundi valget aega, kus pool päeva pälevad kõk 4 toru (t5 24w), hommikul ja õhtul 2 toru.
Jah pean tunnistama, et päris ilma co2ta akvaarium ikka ei ole, co2 asemel sortsutan akvaariumi mingil määral EasyCarbot. Ka mikroväetist saab akvaarium ikka oma koguse iga päev, nii et raud oleks 0,1 ppm kandis. See on selline tase, et mikrod on akvaariumis olemas, aga neid pole just kuigi palju. no2 on püsinud 15-20 kanti. Fosfaati on ikka aegajalt lisada vaja, et seegi otsa ei lõppeks.
Taimedest üks huvitavamaid on praegu riccia mätas mis ujub pinna peal. Kunagi ammu ammu proovisin ricciat kasvatada kinni seotuna, nii nagu enamasti seda ikka proovitakse teha, vastuoluliselt tema loomulikule soovile hulpida vee piiril. See ebaõnnestus ja mätas lagunes laiali ning jäänustega ei osanud tookord midagi teha. Akvaariumisse jäi aga alles üks paari cm pikkune riccia varreke, mille avastasin mõne kuu pärast. Seda tükikest ma siis hoidsin taimede vahel ja vaatasin kuidas selles saab järjest suurem ja suurem puhm, kuni sellest tükist kasvas pisike mätas ja sellest pisikesest mättast kasvas suurem mätas. Kasvas nii, nagu ta looduses kasvab, vee piiril. Minu praegune mätas on oma läbimõdult ~23cm ümar mätas mis keerleb filtri veevooluga vee piiril. Selle juures meeldib elada krevettidel, selle alla peidavad end guraamid kespäevase palava “päikese” eest.
